Kuigi elektriautode tehnoloogia on tänapäeval muutunud palju arenenumaks ja taskukohasemaks, kannavad need sõidukid ikka veel sajanditaguseid stereotüüpe. Schneider Electricu Eesti müügidirektor Miko Siilivask paljastab ja kummutab 3 kõige levinumat müüti elektriautode ja nende laadimise kohta.
1. Elektriauto on kallim kui sisepõlemismootoriga auto
Paljude Baltimaade autojuhtide kavatsust osta elektriauto takistab ekslik arvamus, et see on palju kallim kui sisepõlemismootoriga auto. "Esimesed elektriautod, nagu kõik uued tehnoloogiad, olid tõepoolest kallimad kui sisepõlemismootoriga autod. Viimase kümnendi jooksul on liitiumioonakude tootmise tehnoloogia siiski arenenud ja nende hind on oluliselt langenud. Seetõttu ei erine tänapäeval turul olevate elektriautode hinnad tegelikult teistest autodest. Lisaks muudab riigi toetuse kasutamine säästlikuma sõiduki ostmise veelgi atraktiivsemaks," ütleb Siilivask.
Võrreldes pilti Balti riikides, saavad näiteks Leedus vähem saastavat elektriautot ostvad eraisikud kuni 5000 eurot hüvitist, juriidilised isikud kuni 4000 eurot hüvitist ning alates järgmisest aastast kehtib ettevõtetele veelgi suurem soodustus: kui ettevõtte ostab elektriauto, kohaldatakse 0protsendilist käibemaksumäära. Lätis saavad eraisikud, kes ostavad uue elektriauto, toetust kuni 4500 eurot ja kasutatud auto puhul 2250 eurot, saastava auto mahakandmisel makstakse 1000 eurot hüvitist. Eestis ei rakendata praegu riiklikke toetusmeetmeid elektriautode ostmiseks, kuid valitsus lubab alates järgmisest aastast võtta kasutusele stiimulipaketi.
Ostjaid hirmutavad ka elektrihinna tõus, kuid isegi novembris, kui elektrihind oli üks viimase aasta kõrgemaid, oli elektriauto kasutamine odavam kui bensiini- või diiselmootoriga auto.
"Elektriautode keskmine elektritarbimine 100 km kohta on umbes 16 KWh, seega on lihtne arvutada, et novembris, kui Nordpooli börsilt ostetud elektri jaehind oli umbes 0,37 eurot, maksis 100 km läbimine elektriautoga umbes 6 eurot. Bensiiniautoga maksis sama distantsi läbimine sel ajal umbes 16 eurot," arvutab Siilivask.
Lisaks maksab vähem ka elektriautode korraline hooldus, sest mootoriõli ei pea vahetama ja mootoritel on vähem kuluvaid osi. Seega maksab elektriauto kasutamine Siilivaski sõnul palju vähem kui tavalise auto kasutamine.
2. Ma saan laadida nii mitut elektriautot kui palju mul on kodus pistikupesasid
Paljud inimesed, kellel ei ole elektriautodega kogemusi, arvavad ikka veel ekslikult, et oma sõidukit saab kodus laadida, pannes selle suvalisse pistikupessa. Mis juhtuks, kui nad seda pärast elektriauto ostmist teeksid?
"Elektriauto laadimine ühendades selle ükskõik millisesse pistikupessa ei ole kindlasti soovitatav, sest see võib olla esiteks väga ohtlik. Tuleb meeles pidada, et enamik pistikupesasid majas on ühefaasilised ja taluvad pikaajaliselt ainult kuni 10A voolu, st võivad edastada kuni 2,3kW võimsust. Seega laadiksime tühja 40 kWh mahutavusega elektriauto aku täielikult alles umbes 17 tunniga. Lisaks, kui majas on vana elektripaigaldis, ei pruugi kaablid ja pistikupesad voolutugevusele vastu pidada, mistõttu võib elektriauto laadimine lõppeda ülekoormuse või isegi tulekahjuga," hoiatab Miko Siilivask ja lisab, et igal juhul tuleks välja selgitada, millist võimsust suudab edastada elektrijuhe ja pistikupesa.
Elektriautode turvaliseks ja usaldusväärseks laadimiseks on soovitatav paigaldada koju statsionaarne laadimisjaam. Siilivaski sõnul peaks enne selle ostmist teadma mitte ainult seda, millise elektriauto margiga seda kasutama hakatakse, vaid ka välja selgitama, milline on teie kodu peakaitsme võimsus.
"Ei pea kartma, kui kodus ei ole maksimaalseks laadimiseks piisavalt võimsust - praegu on olemas võimsuse tasakaalustussüsteemid, mis piiravad elektriauto laadimisvoolu, et see ei ületaks olemasolevat maksimumvõimsust ja ei põhjustaks elektrivõrgus ülekoormust," selgitab Siilivask.
3. Arukas laadimine on sama, mis dünaamiline koormuse juhtimine
Neile, kes plaanivad elektriauto ostmist ja on huvitatud kodusest laadimislahendusest, on Schneider Electricu spetsialisti sõnul oluline tutvuda uute tehnoloogiatega ja õppida, mis on nutikas laadimismeetod ja dünaamiline koormuse juhtimine. Neid mõisteid peetakse sageli sünonüümideks, kuigi tegemist on erinevate tehnoloogiatega.
"Lihtsustatult öeldes on nutikad laadimisjaamad, nagu teisedki nutikad seadmed, ühendatud võrguga - tavaliselt läbi Wi-Fi, interneti püsiühenduse, Bluetooth’i või mõni muu kommunikatsioonistandardi. Suurtes haldus- ja tööstushoonetes on tavaliselt palju laadimisjaamu, mistõttu need peavad olema ühendatud võrku, et neid saaks kontrollida ja hallata eemalt," selgitab Siilivask.
Nendes rajatistes, kus on paigaldatud palju laadimisjaamu, saab hädaolukordi vältida digitaalse lahenduse - elektriautode aruka laadimisvõrgu ehk "EcoStruxure for eMobility ökosüsteemi" abil. See on kogu EV laadimise infrastruktuuri selgroog. See Schneider Electricu lahendus ei aita mitte ainult vältida elektritarbimise tippusid (ja sellega kaasnevaid energia tipuhindu) ja tagada selle sujuvat toimimist, vaid pakub ka mugavat, ühtset liidest süsteemi haldamiseks, raamatupidamiseks, haldamiseks ja järelevalveks.
Eramutesse paigaldatud laadimisjaamad saavad tegelikult hakkama ka ilma internetiühenduseta, kuid sel juhul on elektrienergia tasakaalustamine olulisem, sest jaamade võimsus ulatub tavaliselt 7,4 kuni 11 kW-ni ja tavalise koduse elektrisisendi võimsus on väiksem. Seetõttu on oht, et elektriauto laadimisel võivad automaatkaitsmed välja lülituda. Selle vältimiseks on vaja piirata laadimisvoolu. Küsimus on, kuidas seda teha?
"Praegu on turul saadaval kaks lahendust. Üks neist on laadimisvoolu piiramine rakenduste abil, mis on olemas nii elektriautodel kui ka mõnel laadimisjaamal. Selle lahenduse puuduseks on see, et iga kord, kui te autot laadite, peate ise välja arvutama, kui palju voolu te laadimiseks lubada võite. Ja kui pärast voolu seadistamist unustate selle ära ja tunni aja pärast lülitate kodus mõne muu võimsa seadme sisse, võite ületada lubatud voolumaksimumi, kaitse lülitab end välja ja kodus läheb elekter ära. Nii et see ei ole mugav viis, kuigi see on "nutikas," kinnitab Miko Siilivask.
Teine võimalus on dünaamilised võimsuse tasakaalustussüsteemid. Siilivaski sõnul eraldavad need süsteemid automaatselt maksimaalse võimaliku kasutamata võimsuse majas laadimiseks ja omanik ei pea enam muretsema, kui palju seadmeid majas korraga sisse lülitatakse.
"Dünaamiline süsteem mõõdab, kui palju elektrit kodus kasutatakse ja suunab kogu ülejäänud vaba energia laadimiseks. Kui vaba energia suureneb või väheneb, vähendatakse või suurendatakse vastavalt laadimisvõimsust. Neid süsteeme on eri tüüpi ja kõik need ei nõua telefonirakendusi. Nii et sellisel juhul võib intelligentset funktsiooni suurepäraselt täita ka süsteem, millel puudub internetiühendus," ütleb Miko Siilivask.
Lisainfo:
Schneider Electric Eesti; tel. +372 65 80 777 e-post: support@ee.schneider-electric.com
